Skip to main content

Paavsti saadik Rakveres piiritüli lahendamas

Piiskop Albert, Mõõgavendade ordu ja Taani kuningas tülis Eestimaa pärast. Paavsti eriesindaja Eestis rahu sobitamas.

1224. aastal, mil mandri-Eesti lõplikult sakslastest ja taanlastest ristisõdijate poolt vallutati, algasid kohe ka nende omavahelised tülid. Riia piiskop Albert, Mõõgavendade ordu ja Taani kuningas tülitsesid omavahel Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa kuuluvuse pärast ega olnud võimelised kuidagi kokku leppima. Et tülid noorele kolooniale hukatuslikuks ei osutuks nimetas paavst Honorius III piiskop Alberti palvel 31. detsembril 1224. aastal Liivimaale oma legaadiks (eriesindajaks) Modena piiskop Guillelmuse, ehk nagu teda saksakeelses keskkonnas kutsuti Modena Wilhelmi. Wilhelm saabus 1225. aasta kevadel Liivimaale ning viibis siin 1226. aasta suveni, mil naases kodumaale.

Liivimaal viibides reisis ta ringi, tutvus olukorraga ning kohtus kõigi tülitsevate osapooltega. Muuhulgas viibis Wilhelm ka Virumaal, külastas Pudiviru ning peatus pikemalt Tarvanpääl, kus tegi ka korraldused vaidlusalaste maakondade suhtes. Harjumaa tagastas ta taanlastele. Läänemaa, Järvamaa ja Virumaa võttis ta aga paavsti otsevõimu alla ning määras nende valduste valitsejaks oma kaplan Johannese.

Paraku polnud paavstiriigil Eestis pikka pidu. Juba 1227. aasta suvel vallutas Mõõgavendade ordu nii paavsti valdused kui ka Harjumaa ja Tallinna, ajades taanlased maalt välja. 1230. aastate algupoolel püüdis paavstile alluvat riiki Põhja-Eestis taastada teine paavsti legaat Alna Balduin, kuid tedagi tabas ordu vastuseisu tõttu ebaõnn.

Rakvere linnus - piiritüli